Elu jooksul satume tihti inimestega vastuollu. Põhjused võivad olla olulised või vähem olulised, ent just need momendid panevad meid iseendas kahtlema. On võimalik ära leppida praktiliselt kõigi teistega, kuid juhul, kui oleme sattunud vastuollu endaga, kuidas peaksime üritama leida lepitust? Oleme üpriski kindlad enda veendumustes, kuid vedades alt ennast, oleme ühtlasi ka need, kes pettuvad. Me ei saa lepitada seesmiselt enda kaht poolust, kuid samas ei saa me eksisteerida jagunenult. Pöördudes enda vastu, oleme käiku paisanud protsessi, mille lõppedes oleme kaotanud ainsa inimese, kes meie jaoks igas olukorras igal kellaajal olemas on - iseenda. Ja sellel momendil lakkavad olemast kõik tühisemad probleemid nagu argumendid teistega ja põhiprobleemiks saab sisemise mina lahknemine. Ehk siis.. enne, kui astute kellegi poolele, veenduge, et see on tõesti koht, kus ka soovite olla - teie pool.