Korjasime tee pealt Siimu peale ja sõitsime Lahemaa rahvusparki. Esimene peatus oli Oandu loodusmetsa raja juures. Kõigepealt sõime pirukaid, jõime teed ja siis läksimegi. Alguses giid näitas meile topist karust ja ütles, et see olevat olnud üks paha-paha karu ning rääkis ka tabamisloo. "Järsku hobused tallis hakkasid hirnuma, läksime vaatama ja karu oli aknas kinni. Ei saanud sisse, ei saanud välja. Ja siis varsti sai temast topis." Siis ma õõksusin vaikselt nurgas, sest noh.. mul küll naljakas ei olnud. Kui natuke kõndinud olime, täheldas ema mingeid huvitavaid taimi. Mu esimene mõte olid, et "oad", sest ausalt ka, nägid täiega ubade moodi välja. Siis õõksus mu ema naerust. Ta küsis, et kas ma tulin sellele järeldusele selle põhjal, et viibisime Oandus.

Matkarada oli mõnus. Ma pole oma loomult vist eriline matkaja (nagu Karin ütles, et "noh, sellised tipsid nagu meie (mina, mu ema, tema) värvime küüned ära, huuled ära ja siis keegi järsku ütleb meile, et lähme metsa ära.."). Igatahes seal me olime, mina jooksin 2 minutit enne rajale minekut pükse vahetama (ma loodan, et bussijuht ei näinud, võib-olla nägi, good for him) ja matk võis alata! Laudteed olid ülilibedad, aga mina polnud üks kukkujatest (uskuge mind, vähemalt üks oli). Loodus oli super, ühe koha peal, kus torm oli mingi osa soost maha murdnud, meenutas see mulle filmi "Avatar", kus hävitustöö lõppenud oli. Ma usun, et matkarada oleks veel ilusam olnud, kui oleks suvi. Nooruseallikaid oli, karvaseid puid oli ja metsseatutte oli. Ärge küsige. Kõndisime tubli 1,5 tundi ning pärast matka selgus, et tegemist oli 4,7 km rajaga. Vahepeal oli juttu üheksast ja kõikidel oli ego laes, aga noh.. linnainimesed, mis muud.


Siis oligi ekskursioon läbi ja mina jooksin bussi, võtsin kirsisiidri ja kuulasin muusikat. Varsti tulid teised bussi ja sõitsime viimasesse peatusesse - Altja rannale. See oli tõeliselt ilus. Naljakas mõelda, et ma olen mingi 10 aastat praktiliselt igal suvel puhanud nii Altja lähedal, aga sinna randa jõudsin täna esimest korda. Turnisin kividel nagu väike uljas laps ja seal tuli esimest korda päike välja. Tõsiselt välja. Viskasin lutsu ja pärast panin soovikivi soovikivimäele. Vot nii. Sõitsime Tallinnasse. Tallinnas oli üks mees viisakas ja ulatas mulle käe, kui ma bussist maha hakkasin astuma. Ma ei märganud and as a result he accidentally grabbed my boob.
Ehk käisin sünnipäeval.
11 was amazing. Little charmer.