Taasavastasin enda jaoks Panic at the Disco uusima plaadi (mis on üpriski vana ja oli rohkem eelmise suve teema) ja päris mõnus on kuulata, nostalgiline. Eile vaatasin (nagu eelmises postis mainitud) Sex and the City't terve õhtu ja tõesti mõnus oli. Üle pika aja istusin esimest korda kodus ja vahel on sellised õhtud kõige paremad. Kahtlane tahtmine täna seda korrata. (:

I don’t love you I'm just passing the time
You could love me if I knew how to lie
But who could love me?
I am out of my mind
Throwing a line out to sea
To see if I can catch a dream