Detsember kakskümmend ja viis pealekaubagi.
Ja kuna on möödunud sellised olulised kuupäevad nagu 23.12 ja 24.12, võin julgelt väita, et pühad on peaaegu end ammendanud. Ent kas keegi võiks ette heita seda, kui nautida jõulumeeleolu veel kuni uue aastani ning seejärel langeda lõksu järgneva aasta lubadustesse, et neid kasvõi alguses üritada kogu hingest täita? Sooviksin, et mul oleks jõulumeeleolu, mida jagada teistega, olla nakatajaks sellele suurepärasele buumile. Ometi on kõiki nakatanud ostuhullus, mis on muutnud jõulud üpriski kommertslikuks pühaks ning tänavu, paljud vaevlemas majanduskriisi käes, ei pruugi ka ostuhullus rahuldada meie pühadedepressiooni, kuna me ei saa enda vajadusi simply materiaalselt rahuldada. Hõbeseeklite vastu vahetatakse välja kõik prioriteedid ja sel aastal lihtsalt puuduvad meil hõbeseeklid.
Terve aasta me aina vingume ning vingume ja seejärel imestame, kuhu jäi meie jõulumeeleolu? Phäh. Me peame seda ootama, mitte kartma. Lootma, mitte kõike maha matma.
Aga hästi.
Minu jaoks olid jõulud meeldivad. Loodetavasti teilgi. Ja kui mitte, üritage esmalt leida vigu endas.
merrychristmasandahappynewyear
