Sügavuti = süga vutti
Aitäh = sündinud saaja
keera p*rse (mis?) = keera p*rse (kuhu?)
Aga muidu vaatasin täna Herman Simmist filmi "Riigireetur". See tekitas minus üsnagi vastakaid emotsioone. Võtan need lühidalt kokku, sest olen ametis ekstreemse laiskusega.
Okei. Mõte number üks (tekkimise järjekorras): Herman Simmile esitati ultimaatum. A'la hakkad spionaažiga tegelema või su perekond on kutu. Raske arvata ju, mis valiku ta tegi. Antud juhul oleks see täiesti põhjendatud ju? Või ei? See suhteliselt seletaks ka seda, miks ta kaamerate ees või üldse pole nö. vabandanud ja öelnud, et ta kahetseb siiralt-siiralt, sest "Vabandada pole vaja - su sõpradele pole seda vaja ja su vaenlased ei usu seda niikuinii." Ehk siis meie, kes tahame arvata, et ta on süüdi.. teeme seda nii või naa. Ta ei saa ju praegu ka tõtt rääkida, ta perekond oleks ikka veel ohus. Seetõttu näitab ta ennast süüdlasena ja ei hakkagi vastu võitlema.
Mõte number kaks: ta ongi nii rämedalt pohhuistlik ning samal ajal uskumatult auahne ja ta tegutses vaid oma mineviku ebaõnne hüvitamise eesmärgil. Pürgis kõrgetele kohtadele, reetis veits riiki etc.
Ükskõik, kuidas asjalood tegelikult on, pole mina õige inimene teda hukka mõistma. Ise suhteliselt vihkan neid, kes a'la alguses räägivad, et "jaaa, õudne kuritegija" ja kui natuke tõde veel päevavalgele ilmub, mis asja ilustab, siis need samad tarkpead, kes enne agaralt laitmisega tegelesid, tulevad oma silmakirjaliku minaga uuesti seletama "ma teadsin algusest peale, et ta on meie poolel ja hea kutt - tõesti, ma lihtsalt ei tahtnud öelda". Bllaaaaa blaaaa blaaaa. Väitlemine on andnud mulle ühe huvitava omaduse (ei, mitte mölapidamatus - see oli mul juba enne olemas) - mul tekib iga asja kohta koheselt (nagu kõikidel inimestel pm) oma arvamus ja siis ma hakkan otsima teist seisukohta.. umbes nagu vastukaaluks. Ehk siis otsin eitust ja jaatust. Halenaljakas. Aga halenaljakalt hea omadus. Vähemalt minu arvates. Ma ei ootagi just kelleltki mingit omgsokwlmetooplz vaimustust, sest arvatavasti mul teiste suhtes seda poleks. Aga mulle endale teeb see pisike nüke asjad palju huvitavamaks. Ühtlasi saan ma aru, kui tihti ma teistega vaieldes absoluutselt imbetsillilikke argumente välja toon. Aga hei, so what. :D
Lapsena ma ütlesin empsile hästi tõsise näoga (olin vist kahene siis ja epicepicepic kaval): "Ma olen teist kõigist targem, aga te lihtsalt ei tea seda veel."
