, et tänu sulle eksisteerib Enrique. Olgem ausad, ma pole eriline Enrique Iglesiase fänn ega arvatavasti saa kunagi selleks, aga olenemata liiga imalale välimusele ja nutusele häälele leidub ka tema repertuaaris minu jaoks kuulatavaid lugusid. Ping pong song'ist ma siinkohal isegi ei räägi, sest see käias esimese nädala ajaga nii ära, et kui ma peale seda aega laulu kuulama sattusin, viskusin dramaatiliselt raadio poole, et see võimalikult kiiresti välja lülitada/vaikuse peale keerata/jaama vahetada. Loomulikult ei unustanud ma sealjuures väga disgusted feissi tegemast. Aga need ajad on nüüd läbi. Ping pong songi vihkamise aeg küll siiski mitte, aga .. ma hakkasin vanemaid lugusid kuulama (ja üksikuid ka viimase plaadi pealt).
Tegelikult ma siis topingi siia need, mis mulle hetkel meelde tulid headest.
Addicted
Ring my bells
Somebody's me
Tired of being sorry
Maybe
PS vol 1! Ja tegelikult on Escape ka päris hea.
PS vol 2! Ma otsisin päris kaua temast ilusat pilti ehk ta tõõõesti pole väga mu maitse.
