Ah, ma siin niisama söön pähkleid ja mõtted triivisid Louis Vuittoni käekottidele. Ja noh.. võiks öelda, et see oleks epicepicepic wishlistis mul lihtsalt, aga ma isegi ei julge hetkel unistada, sest mul on wishlistis veel nii palju muid ja palju otstarbekamaid asju, mida soetama peaks. Ja ma ei taha mitte suvalist Louis'i endale, vaid kohe sedasama, mille pilt siin ripub, sest see mahutab lihtsalt terve (okei, heal juhul 1/10 sellest) mu meigimaailma ja kreemimaailma ja päikeseprillid ja matemaatika õpiku (kuigi ma seda kunagi kaasas ei kanna). Hästi kurb on veel asjaolu, et seda kindlat kotti vist Eestis müügil polegi. Ma saan täiesti aru tegelikult, ma ka ei julgeks endisele NSVL territooriumile brändide asju saata, sest never know.. 8-)


Oh, Louis-Louis, sõida koos jõuluvanaga sellel aastal mu kujuteldavast korstnast alla.