Phmts on lugu selline, et eile käisin Mariannaga vaatamas filmi "New Moon". Jaa-jah, ma tean, mida te kõik mõtlete, aga tegelikult ei ole ma saaga suurim fänn. Samuti mitte ka Marianna. Kui me 16.27 kinosaali jõudsime, märkasime, et meie taga istub üks võrdlemisi suur mees, kes näeb välja nagu see kahtlane pürokutt Office Space'ist ning tembeldasime ta vaieldamatult Twilighti fänniks number 1. Mingil hetkel keset filmi ta norsatas ja siis naersime nagu hullunud pühvlid. Eniveis. Tõsiste kohtade peal kippus meil alatihti naer peale. No kuidas saab ilma muigamata vaadata sellist kohta, kus Edward ütleb "Bella.. Marry me." ja siis Bella teeb mingit choke'i häälitsust "ÕÕÕK" ja siis jooksevad juba subtiitrid. Väga intrigeerivalt naljakas, indeeed. Ja ühtlasi :D.. see hetk, kus Bellal pea verest enam-vähem tühjaks jookseb ja Jacob mingi muheda naeratuse saatel ütleb "you're bleeeding, belllaaaa" ja siis oma särgi ära kisub, et oma ülibuff lihaseid näidata, siis .. ma ei tea, ma küll ei hakanud paaniliselt hingeldama "ISSAND MIS KEHA OII SA NUGA". Samas, not bad for a wolfieboy.
Seega me ei läinud seda filmi vaatama nagu tulihingelised tvailaitihvännid, samas ei vaadanud me seda nagu komöödiat. Üritasime neutraalsed ja erapooletud ja nii edasi olla. Ja lõppkokkuvõttes ongi nii, et see film oli päris vaadatav. Ausalt. Ma isegi suudaksin teist korda veel vaadata ja mitte öökida. Kõlab võib-olla natuke kriitiliselt, aga Twilight kaotas minu jaoks oma võlu, kui 12-aastased push-up rinnahoidjatega saikobitšid hakkasid oma kaelasid lõhki kraapima ja eelnevat Robert Pattinsonile näitama. Siis ma tõesti mõistsin, et ehk pole see päris minu teema. Aga noh, raamatud ma lugesin läbi ja kuigi neljas osa on südant pahaks ajavalt haige, siis on tegemist täiesti vaadatavate filmidega.



Täna, kui ma ütlesin oma emale, et mulle meeldivad tavalised oad, siis ta küsis segaduses näoga, "mis toad?" Still laughing.