i'm a vampiiire, i wanna bite yaa

Viimane kord, kui ma tõsiselt korraliku blogipostituse tegin, oli väga (liiga) ammu. Võib-olla pole mul siis vahepeal midagi olulist kirjutada olnud, võib-olla pole olnud tahtmist, aega.

Huvitav, kui kasvatada mõni inimene lihtsalt keset metsa üles ja öelda talle, et kõik on võimalik, kas siis ta tõesti tuleks mõnede geniaalsete ideede peale? Selliste, mida tänaseks päevaks veel rakendatud pole. Kust üldse nn geniaalsed ideed tulevad? Selleks, et tekiks vastavas valdkonnas mingi tõeliselt põhjapanev mõte, tuleks tunda selle tegevusala kõiki iseärasusi või just vastupidi - ei tohiks teada kõige vähematki? Sest kui teame juba mõndasid asju, üritame seoseid luuga nende abil, kuid samuti võib see piirata meie loovat mõtlemist, sest tunnetame piire võimalikkuse ja ebareaalse visiooni vahel. Samas on see piir õhkõrn.

Juuksed on otstest üliterved *squee* ja täna teen ma pastat. Ma ei kujuta ette, kuna ma reaalselt suudan minna Kaubamajja ja endale vajalikud asjad ära osta ilumaailmast. Koguaeg munen, noh.