Neljapäeval saime Maretiga kokku ja käisime literally terve linna läbi enne, kui suutsime valida koha, kuhu püsima jääda. Valituks osutus Foorumi St Patrick ja seal on maailma kõige odavamad magustoidud! Okei, päris mitte, aga kui me juba kord sinna sisse olime läinud, avastasime, et seal maksis jäätis kastmega mingi 29 krooni ja sealsamas kõrval mingis samalaadses kohas 65. Vot! Igatahes, jõime seal mingeid kokteile ja sõime magusat. Siis ühel hetkel tuli hull munchies ja läksime Vapianosse ja võtsime bologniese pastad, sest need on seal maailmaparimad, AGA.. mingi uus kutt vist tegi need ja soolas need nii friggishly üle, et neid oli võimatu süüa. Me olime nii näljased paraku, et otsustasime mitte tagastada ja ära süüa. Noh, päris hea mõte indeed. Me ei suutnud kumbki lõpuni süüa ja mu Vapiano-armastus on mõneks ajaks otsas. Läksime tuiasime veits linnas, lõpetasime Nimeta baaris. Võtsime seal ka mingit juua ja tantsisime paar laulu. Arutasime, kui masendav muusika seal mängib ja ootasime tantsulugusid päris kaua ja lõpuks, kui ma vetsu hakkasin minema, tuli järsku Bon Jovi "It's my life", mis mängis aastavahetusel ka esimese loona ja siis ma mingi JOOKSIN tagasi Mareti juurde ja ta juba oli helistama hakanud mulle ja siis me lendasime tantsupõrandale. :D Ja mingid 2 perverti lendasid sinna kõrvale ja kõõritasid meid terve laulu, mis oli suhteliselt creepy, sest nad olid mingi Uruguayst ors. Mingil hetkel tulid sinna Kristin, Kadri, Carolin ja siis nad läksid ära. Obvious ka, nii palju vanamehi. Noh, igatahes mingil hetkel otsustasime ära minna ja siis, kui bussile kõndisime, hakkas mõlemal sellest pastast nii paha mingi mitmetunnise järelkajana. See küll tore ei olnud -.- ja ma terve bussisõidu mõtlesin, et okei, nüüd ma pean maha minema. Aga besides that oli üliülilõbus..
.. ja seetõttu otsustasimegi eile (laupäeval) korrata. Ainult, et täna oli vihm ka meie sõber number 1, kui me kogu linna jälle läbi kõndisime, selleks, et taaskord Nimetas maanduda. Sest Von Krahlis oli mingi EL MAYONESA ja selle eest ma küll maksma ei hakka, Levikas oli täiesti tühi, Hellas Hundis me juba söömas käisime, Clazzis polnud üldse noori inimesi ega live muusikat polnud ka veel ja igal pool oli mingi jama. Siis seal oli mingi täiega tore mees, kelle nime ma ei mäleta - see kõlas natuke nagu Kirka-, kes ostis meile Screwdrivereid, sest me ei tahtnud enam ühtegi friggishly magusat jooki, sest neid oli juba miljon joodud. Siis tantsisime seal veel natuke ja uimerdasime bussipeatuse poole, sest me ei viitsinud läbivettinult kusagil olla. Kuskil poole maa peal nägi Mihkel mind (konkreetselt ma ei pannud teda üldse tähele) ja ta tuli oma kastmese ninaga meie juurde, Anton ja 1 kutt veel olid seal ja nad pidid alguses Überisse minema ja kutsusid meid kaasa. Oleks me varem teadnud, et Überisse saab 12ni tasuta, noh.. Siis oli kell mingi 11. 52 enam-vähem ja nad ise ka ei jõudnud sinna. :D Sest takso jäi hiljaks või midagi. Noh, jätsime nad sinna siis ja läksime bussi peale.